Avasime 28.06.2019 põhjalikult uuenenud Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuses aastaringselt kasutatava keskaja ajalugu käsitleva muuseum-külastuskeskuse. Muuseumisse loodi atraktiivne ja aktiivset osalemist pakkuv ekspositsioon, mis võimaldab läbi viia temaatilisi meelelahutusliku ja hariva sisuga keskaja kultuuri ning kombestikku tutvustavaid programme. Ekspositsiooni planeerimisel lähtuti Haapsalu piiskopilinnuse visuaalsest dominandist ning peamisest külastuselamuse allikast – linnuse ainulaadsest keskaegsest arhitektuurikeskkonnast. Muuseumi arhitektuurse lahenduse töötas välja büroo KAOS Arhitektid.

Haapsalu linnus on erakordne varemete kompleks. See on ainus keskaegne linnus Eestis, milles on siiani säilinud nii eeslinnuseid ümbritsenud ringmüüri kui ka pealinnuse varemed. 1688. aastast alates varemetes seisnud kompleks muutus populaarseks külastusobjektiks 19. sajandil ning alates 1930. aastast on linnuses tutvustatud piirkonna ajalugu. 1980. aastate teisel poolel hakati ellu viima plaani pealinnuse varemete osaliseks rekonstrueerimiseks, mis võimaldaks kasutusele võtta pealinnuse esimese ja keldrikorruse. Et tegemist oli Eesti ajaloos turbulentse perioodiga, siis planeeritud kujul rekonstrueerimistöid ei lõpetatud. Tööde lõppedes oli kasutusele võimalik võtta vaid pealinnuse läänetiib, milles 1996. aastal avati esimene linnuse ajalugu tutvustav ekspositsioon. Järk-järgult avati külastajatele ka teised hoone tiivad ja keldrikorrus. Kogu kompleksi näol oli tegemist hooajaliselt kasutatava hoonega, sest pealinnuse ruumides puudus nii küte, ventilatsioon kui ka elementaarsed külastajate olmetingimused.

Aastal 2014, mil hädapäraselt muuseumi otstarbele kohandatud ruumid ja pealinnuse väliala ehitised olid täielikult amortiseerunud, asuti ette valmistama projekti, mis võimaldaks taas linnusele elu sisse puhuda. Projekti eesmärgiks oli pealinnuse ruumidesse aastaringselt avatud ja kõigile maksimaalselt ligipääsetava turvalise muuseumikeskkonna loomine. Siinjuures oli väga oluline tegur, et 13. sajandi keskpaigast pärinev Haapsalu linnuse varemete kompleks on riiklikult kaitstav ehitismälestis. See seadis projektile väga kindlad piirid ning asetas SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid väga tugevasse dialoogi Muinsuskaitseametiga. Ühendamist vajasid kaks esmapilgul väga vastuolulist teemat – varemete konserveerimine ning kaasaegne muuseumikeskkond koos sisekliima ja külastuskeskkonna nõuetega. Oli selge, et pealinnuse konserveerimine ja ajaloolise substantsi maksimaalne säilitamine on projekti esmane prioriteet. Muuseumikeskkonna loomine taolistesse tingimustesse vajas väga suurt eeltööd ja planeerimist. Vastus tuli leida lugematutele suurematele ja väiksematele küsimustele, sest 13. sajandil alguse saanud hoone tuli viia vastavusse 21. sajandi nõudmistega. Kuidas luua ajaloolisi kihistusi säästev ja muuseumi tingimustele sobilik sisekliima hoones, mida köeti viimati 17. sajandil? Kuidas muuta linnus, mis oma olemuselt on suletud hoone, kõigile maksimaalselt ligipääsetavaks ja avatuks? Kuidas ühendada keskaegset arhitektuuri kaasaegsega? Kogu protsess algas uuringutest. Koos muinsuskaitse eritingimustega koostati ka arhitektuurne kontseptsioon, mis andis esmased juhised arhitektile. Tallinna Tehnikaülikool uuris linnuse sisekliimat ja analüüsis optimaalseid võimalusi kaasaegsete nõuete täitmiseks. Sellest uuringust sai linnuse sisekliima projekteerimise nurgakivi.

Pika eeltöö tulemusena jõuti 2015. aastal pealinnuse arhitektuurse ideekonkursini, mille võitis arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid. Nad töötasid Haapsalu linnuse pealinnuse projektiga neli aastat – arhitektuursest ideekonkursist kuni viimaste tööprojekti muudatusteni vahetult muuseumi avamise eel. 13. sajandi keskpaigast pärinev ning mitmeid purustusi ja ülesehitusi läbi elanud pealinnus on keeruline objekt. Tasakaalu leidmine ajaloolise vareme ja lisanduva kaasaegse kihistuse vahel oli üks keerulisemaid ülesandeid selle projekti juures.  Arhitektide delikaatne lähenemine on andnud üle 700 aasta vanusele Haapsalu linnusele uue ja väärika kihistuse, mis ei domineeri ajaloolise kehandi üle, vaid täiendab seda.

Arhitektide nägemuse viis väga täpselt ellu Restor, kes on kompetentne ehitismälestiste restaureerija. Sealjuures toimus väga tihe koostöö muuseumi ja ehitaja vahel, sest ajaloolise hoone puhul on ootamatud avastused igapäevased. Siinkohal peab mainima, et ehitustööd ei seisnud arheoloogiliste või ehitusajalooliste uuringute ootel mitte päevagi, sest projekti meeskonnas olid pädevad inimesed, kes need probleemid jooksvalt lahendasid. Arhitektide, ehitajate ja muuseumi tihedat koostööd tunnustas ka Muinsuskaitseamet nimetusega Hästi taastatud mälestis 2019.

Muuseumi ekspositsiooni kontseptsiooni väljatöötamine algas paralleelselt ehitustööde planeerimisega. Lähtekohtadeks oli kaks põhimõtet. Esiteks, linnus ise on eksponaat nr. 1. Teiseks, pealinnus peab olema maksimaalselt avatud külastajatele. Neid põhimõtteid järgides sündis linnusesse kaheosaline ekspositsioon, kus esimese puhul tutvustatakse maksimaalselt linnust ennast ning teise puhul tutvustatakse aega ja olustikku, milles keskaegne Haapsalu piiskopilinnus funktsioneeris.

Loodud on uus ja kaasahaarav keskkond, kus on suurt tähelepanu pööratud säästlikule ja jätkusuutlikule arengule. Kõikide lahenduste puhul oli oluliseks kriteeriumiks kestvus. Ehituslike ja tehniliste lahenduste puhul, nii hoones kui ekspositsioonis, on kasutatud pikaealisi materjale, mis tagavad hoone ja eksponaatide kestva kasutuse ja remonditavuse. Tänu sellele, et linnuse rajamisel on kasutatud kõrgel tehnilisel tasemel ventilatsiooni- ja küttesüsteemide lahendusi, on hoone ekspluateerimiskulud madalad.

Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse uuendamine viidi läbi Euroopa regionaalarengu fondi ja Eesti riigi (Kultuuriministeerium ja Haapsalu linn) toetusel ajavahemikus 2016-2019 ning projekti kogumaksumuseks kujunes 5,5 miljonit eurot.

Kui võtta lühidalt kokku projekti mõju, siis kaks olulisemat punkti on järgmised:

  • tekkinud on suure kasutusressursiga muuseumikeskkond ning loodud meeskond, kes uurib ja tutvustab külastajale nii konkreetset linnuse kui ka laiemalt piirkonna ajalugu;
  • läbi on viidud suuremahulised ehitismälestise konserveerimistööd, pealinnuse avariilisus on likvideeritud.

Oluliseks saab pidada ka seda, et projektil on pikaajaline mõju piirkonna kultuuriturismi tõmbekeskusena, nii sise- kui välisturistile.

Aga see kõik on alles algus! Linnuse meeskond on täis indu uurida, õppida ja kogutud teadmisi külastajatega jagama.

Projekti visualiseeringud arhitektuuribüroolt KAOS Arhitektid.

Meediakajastused

2019

ERR 27.06.2019 https://kultuur.err.ee/956148/galerii-haapsalus-avas-uksed-renoveeritud-piiskopilinnuse-muuseum

TV3 27.06.2019 https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2019/06/27/uuenduskuuri-labinud-haapsalu-linnuse-muuseum-ootab-kulastajaid/

Raadio Kuku 27.06.2019 http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-kaire-tooming-haapsalu-linnuse-taasavamine-saade/

Lääne Elu 27.06.2019 https://online.le.ee/2019/06/27/galerii-tana-avati-haapsalu-piiskopilinnuse-uus-muuseum/

Postimees 25.06.2019 https://tv.postimees.ee/6707739/vaata-otsepildis-haapsalu-linnuse-muuseumi-taasavamist

Lääne Elu 17.06.2019 https://online.le.ee/2019/06/17/galerii-kumme-paeva-piiskopilinnuse-avamiseni/

Raadio Kuku 11.06.2019 http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-kaire-tooming-haapsalu-piiskopilinnuse-valmimine/?fbclid=IwAR08e1C4Auw9TlvGW_KD7B5q9WP-6H8-I1qyFQmimSm26s5mzjfVnnnUn-s

Lääne Elu 09.06.2019 https://online.le.ee/2019/06/09/valmiv-piiskopilinnuse-muuseum-eristab-vana-ja-uut/

Läänlane 30.05.2019 http://www.laanlane.ee/2019/05/30/tukike-haapsalu-toomkiriku-keskaegsest-peaportaalist-joudis-tagasi-eestisse/

Läänlane 27.05.2019 http://www.laanlane.ee/2019/05/27/video-kiirekskursioon-haapsalu-piiskopilinnuse-muuseumisse/

Delfi 08.05.2019 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viimased-haapsalu-linnuse-ehitusega-seotud-kaevetood-toid-paevavalgele-400-aasta-vanuse-tulirelva?id=86149737

Maaleht 16.04.2019 http://www.laanlane.ee/2019/04/16/maalehe-video-haapsalu-piiskopilinnus-muutub-aina-uhkemaks-muuseum-taasavatakse-28-juunil/

Läänlane. 20.03.2019 http://www.laanlane.ee/2019/03/20/pohjalikult-uuenenud-haapsalu-linnuse-muuseumi-avamiseni-on-jaanud-100-paeva/

ERR. 19.03.2019 https://kultuur.err.ee/921573/haapsalu-piiskopilinnuses-avatakse-juunis-keskaja-muuseum

Reisile.ee 19.01.2019 https://reisile.postimees.ee/6502395/pane-korva-taha-top-7-varsket-huvivaarsust-eestis  

Lääne Elu 18.01.2019 https://online.le.ee/2019/01/18/linnuseehitajad-pidasid-sarikapidu/ 

2018

ERR. 28.12.2018 https://kultuur.err.ee/888077/pohjalikult-korda-tehtud-haapsalu-linnus-avab-suvel-kulastajatele-uksed

Maaleht. 05.12.2018http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/voimas-muutus-haapsalu-piiskopilinnusesse-lisandub-ule-viie-miljoni-eest-narvikodi?id=84657287

Lääne Elu. 05.10.2018 https://online.le.ee/2018/10/05/galerii-haapsalu-piiskopilinnuse-nurgakivi-sai-paika/

Eesti Päevaleht 30.07.2018 https://epl.delfi.ee/news/eesti/suur-vigade-parandus-haapsalu-linnuses-ja-kuidas-leiti-viis-sajandit-kadunud-rahakott?id=83188155 

Postimees. 03.07.2018 https://www.postimees.ee/4513065/haapsalu-linnuse-ehitustoodel-tuli-valja-liivi-soja-aegne-rahakott

2017

Läänlane. 20.12.2017 Haapsalu linnuses algasid rekonstrueerimistööd – täna sõlmiti ehitajaga leping.

Lääne Elu. 16.11.2017 Kaire Reiljan. Haapsalu linnuse kemmerg osutus varakambriks

Lääne Elu. 11.11.2017 Kaire Reiljan. Video: Haapsalu piiskopilinnuse väljakaevamistel leitud esemed

ERR. 09.11.2017 Haapsalu piiskopilinnus paljastas hulga väärtuslikku materjali

Lääne Elu. 12.10.2017 Kaire Reiljan. Linnuse projekt noppis muinsuskaitseauhindu

ERR 16.08.2017  Haapsalu piiskopilinnus sulgeb enam kui aastaks uksed.

ERR 15.08.2017 Viimane võimalus on külastada pikalt remonti minevat Haapsalu piiskopilinnust

Lääne Elu. 14.01.2017 Kaire Reiljan. “Haapsalu saab moodsa linnuse.” loe

TV3 12.01.2017 Iidne Haapsalu piiskopilinnus muutub peagi moodsaks tegevusmuuseum-külastuskeskuseks

2016

Lääne Elu. 13.02.2016 Kaire Reiljan. „Haapsalu toomkirik saab 100 000 eurot.“

Lääne Elu. 12.04.2016. Kaire Reiljan. „Tööstuspargid ja piiskopilinnus saavad euroraha.“

Lääne Elu. 24.05.2016. Tarmo Õuemaa. „Muuseum pidas esimese linnusepäeva.“

Lääne Elu. 11.08.2016. Liina Valdre. „Piiskopilinnuse hoovis äratatakse ajalugu ellu.“

Lääne Elu. 05.11.2016. Tarmo Õuemaa. „Piiskopilinnus saab kolm miljonit.“

Lääne Elu. 06.12.2016. Kaire Reiljan. „Linnuse ümbersünd algab 2017.” loe

http://www.laanlane.ee/2016/12/26/err-haapsalu-piiskopilinnus-ja-muuseum-labib-pohjaliku-uuenduskuuri/

http://online.le.ee/2016/12/26/haapsalu-piiskopilinnus-ja-muuseum-labib-pohjalikku-uuenduskuuri/

http://uudised.err.ee/v/5fb9e46c-4fe6-4944-bc29-2d22c1b4a4d6 Haapsalu piiskopilinnus ja muuseum läbib põhjaliku uuenduskuuri 26.12.2016

http://www.laanlane.ee/2016/12/27/solmiti-haapsalu-piiskopilinnuse-arenduse-projekteerimisleping/